Mis on kaubamärk?
Selleks, et eristuda tootjana, on tarvis registreerida kaubamärk. See võib olla kombineeritud kaubamärk (tekst ja pilt), kujutismärk (ainult pilt), ruumiline märk (selline kaubamärk on näiteks Coca Cola pudel ja selle unikaalne kuju), aga ka helimärk (kõigile teada-tuntud McDonaldsi ‘I’m lovin’ it’ helin). Kõiki eelnevaid v.a. helimärki saab Eestis ka kaubamärgina registreerida. Helimärk tuleks registreerida Euroopa kaubamärgiametis. Muideks, registreerida saab ka.. lõhnu! Näiteks on värskelt lõigatud muru lõhn registreeritud kaubamärgina.
Kaubamärk kehtib 10 aastat, misjärel saab kehtivust pikendada piiramatu arv kordi kümne aasta kaupa. Juhul kui Coca Cola oleks regsitreerinud enda pudeli disaini (mitte kui ruumilise kaubamärgi), siis kehtinuks esmane registreerimine vaid 5 aastat, pikendada saab neli korda, kokku 25ks aastaks. Ja seejärel võivad kõik antud disaini kasutada. Seega oli pudeli kui kaubamärgi registreerimine väga kaval tegu – Coca Cola pudeli unikaalne kuju on kõigile teada Tartust Timbuktuni.
Euroopa kaubamärgiamet asub Alicantes ning sealt väljastatud kaubamärk kehtib kõigis 27s Euroopa liikmesriigis. Oma kaubamärgi registreerimine just seal tähendab aga seda, et juba olemasolevate kaubamärkide vasteid otsitakse kõigist liikmesriikidest ning võib juhtuda, et just see teie poolt välja valitud ettevõte nimi või sõnapaar kuskil juba eksisteerib. Otsing ja registreerimine on ka suhteliselt pikk protsess. Samas – kui on kaubamärk registreeritud, on see kaitstud tervel EU territooriumil. Eesti Patendiameti kodulehel on andmebaasid juba registreeritud kaubamärkidest olemas ning enne registreerima minemist tasub sealt kontrollida, ega samasugust märki/ nime juba ei eksisteeri.
Mis on patent ja kasulik mudel?
Patentide ja kasulike mudelitega saab kaitsta leiutisi. Patendiameti poolt väljastatud patent kehtib 20 aastat ning seda ei saa pikendada. Selle aja jooksul saab leiutaja ainutulu, kuid aastate täitumisel liigub leiutise kasutamise õigus kõigile inimestele toote edasi arendamiseks ja kasutamiseks. Käesoleva aasta kõige olulisemad lõppevad patendid on seotud 3D printimisega. See printimise metoodika on tegelikult juba 30 aastat vana, ent ei ole veel massidesse liikunud just nendesamade patentide tõttu, mis tegelikult kogu valdkonna arengut kinni on hoidnud. Viimaks saavad ettevõtted, leiutajad ja värsked start-upid neid tehnoloogiaid kasutama ja edasi arendama hakata.
Kasulik mudel erineb patendist selle poolest, et kui patent kaitseb täitsa uut leiutist, siis kasulik mudel näiteks annab mingisugusele juba olemasolevale asjale uue kasutusviisi või omaduse. Ka on kasuliku mudeli õiguskaitse lühem kui patendil ning see periood on riigiti erinev. Näiteks on Eestis kasuliku mudeliga kaitstud läbipaistva kalanaha tootmise meetod ning veepüstoli kasutamine istutuspritsina.
Aga kuidas jääb (graafilise) disaini ning arvutiprogrammidega?
Disain on kasulik registreerida kuna: õigused tööstusdisaini lahendusel ei teki automaatselt; eristamaks ja kaitsmaks inimese loomigulise töö tulemust; saamaks konkurentsieelist ning tõstmaks kaubanduslikku kvaliteeti ja turustatavust. Disainerid, kujundajad peaksid alati panema oma disaini(kavandile) kuupäeva peale – jällegi kaitsmise eesmärgil.
Tööstusdisainilahendus on toote ruumiline või tasapinnaline väliskujundus, selle võivad moodustada omavahel kombineerituna värv, faktuur jne – toote väliskuju, ainult seda, mis on tarbijale nähtav. Näiteks meil väga popid etnotennised on registreeritud tööstusdisainilahendusena. Õiguskaitse saamiseks peab tööstusdisainilahendus olema eristatav ja uudne, enne kaitse andmist viiakse sellekohane otsing läbi üle terve maailma. Ka graafilise disaini võiks registreerida tööstusdisainilahenduse alla. Autoriks on üks või mitu füüsilist isikut, aga õigused lähevad õiguskaitse taotlejale olenemata sellest, kes on disainilahenduse autoriks.
Arvutiprogramme põhimõtteliselt kaitsta ei saa. Euroopa Patendiamet küll hetkel antud teemaga tegeleb ning on hakanud patenteerima ka programme, ent Eestis seda veel teha ei saa ning ka õiguskaitse järgmine on puudulik.
Mis on litsents?
Litsentsiga saab reguleerida disanilahenduse, teksti, kunstiteose jms kasutamist. Litsentsi andmise ja saamisega on seotud mõisted nagu lihtlitsents, ainulitsents, varalised õigused ja autoriõigused. Varaline õigus on äriobjekt, ehk siis varalise õiguse loovutamisel (litsentsi andmisel) tekib õigus saada autoritasu. Oma teose kasutamise litsentsi tasub anda lihtlitsentsi korras ja piiratud ajaks (näiteks artiklid, luule), sest standardlepingule, kus on kirjas ‘ainulitsents’ allkirja andes võib teose avaldada ainult lepingu teine osapool, mis omakorda piirab autori sissetulekut. Redwall kasutab litsentsi andmist veebidisaini projektides, kus anname tavapäraselt lihtlitsentsi Tellijale piiramatuks ajaks. Kui on tegu kaubamärgi, logo jne disainiga, siis saab Tellija ainulitsentsi.
Tips & tricks
Kui tahta oma kaubamärki ja toodet tugevalt kaitsta, siis ei pea valima ühte või teist varianti – disain või patent/kasulik mudel või kaubamärk – võib ka kasutada kolmikkaitse võimalust ning registreerida oma tootele kõik kolm. Näiteks, registreerides oma joogile pudeli ruumilise kaubamärgina (seda on teinud Eestis Saku Õlletehas), saate selle lisaks ka registreerida kasuliku mudelina sõltuvalt disainimodifikatsioonist pudeli peal (näiteks uudne kork või silt või kuju) ning loomulikult saab eraldi registreerida veel ka pudeli enda disaini kui sellise.
Kaubamärki regsitreerides tasub ka silmas pidada, et tegelikult ei pea seda üldsegi registreerima juriidilisele isikule ehk ettevõttele – firma omanikuna võite selle registreerida endale kui füüsilisele isikule ning siis litsenseerida selle oma ettevõttele. Selline toiming on neli korda odavam patendiametis registreerida, lisaks saab selliselt registreeritud kaubamärki ka pärandada. Juhul, kui ettevõte läheb müügiks, lähevad sellega koos ostjale ka kõik ettevõtte nimele registreeritud kaubamärgid. Kui need on registreeriud füüsilisele isikule, jäävad need alles ning uuele omanikule edasi ei liigu.
Pärast oma kaubamärgi registreerimist ärge siis unustage seda iga 10 aasta tagant pikendamast!
* Käesoleva blogiartikli sisu ja info eest oleme üüratult tänulikud Evelin Simer’ile, kelle lahke loaga eelpool oleva info avaldame.
