Kuidas kirjutada head veebiteksti?

Hea ja toimiva veebiteksti saladus on kiire ja kerge loetavus. Tihti näeme, kuidas veebilehel pakutakse meile lihtsalt mingit tekstimassi ja eeldatakse, et küll iga lugeja sellest oma tera üles nopib. Paraku ei ole tavaliselt kasutajal ei piiritut huvi ega aega süveneda. Kui lehe külaline põrkub vastu tekstiseina, läheb ta kõhklematult tagasi otsitulemustesse ja klikib konkurenti. Hea veebitekst aga hoiab lugeja lehel ja suunab teda edasi tegutsema, nagu sinu eesmärgid nõuavad.

Lisaks info pakkumisele on tähtis ka info lugejale efektiivselt kohale toimetada ja teadvusse kinnistada. Juba teksti lihtsa vormistamisega saame lugejal aidata:

• välja noppida talle arusaadavat infot;
• asetada saadud infojupid omavahel seostesse;
• suhestada uus info seniste teadmistega ja teadvustada, et loetu on oluline (kasulik, uus, meeldiv vms);
• luua teadvuses raamistikku, et loetut mõista, mällu kinnistada ja uue teadmisega targem olla.

Veebiteksti loetakse pinnapealselt ja kärsitult

Et lugemise teemat paremini mõista, küsime, mis on veebiteksti lugemise omapära? Uuringud näitavad, et veebikasutajad nö skaneerivad tekste pinnapealselt ja F-tähe kujuliselt – vasakult paremale, ülalt alla. Pealkirja koos paari-kolme esimese paragraafi algusega veel enamvähem loetakse, edasi liigub pilk juba oluliselt juhuslikumalt.

Miks nii? Sest segajaid on palju. Loomulikult oleneb kõik ka teema tõsidusest ja situatsioonist, aga põhiseisund on, et igale poole saab klikkida, kõikjal on veel kasulikku ja huvitavat, millega tuleks nüüd ja kohe tegeleda. Nii on tähelepanu lühem ja juhuslikum, kui näiteks ajakirja lugedes.

Nõuandeid paremaks tekstikirjutamiseks

Räägi asjast

Lähtu kasutajast. See on kõige tähtsam. Kasutaja on tulnud veebilehele asja pärast, tal on siin vaja midagi teha. Aita lahendada külalise probleem, mitte ära hakka talle rääkima oma ettevõtte missioonist (kui see pole just eesmärk). Kõigest ei ole vaja rääkida. Mõtle, mida tekstiga saavutada tahad ja kirjuta ainult sellest lähtudes. Kõik üleliigne roogi armutult välja.

Määra tekstidele ja kogu sisule võimalikult täpselt otstarve – ära lihtsalt loetle toote omadusi, vaid näita, kuidas see toode konkreetselt aitab. Kui sa ei tea täpset eesmärki, siis on probleem juba turunduses.

Kirjuta lugejale arusaadavas keeles

Et kõneleme inimesega, siis tuleb ka kõnelda talle tuttava sõnavara ja laadiga. Ei ole vaja erialakeelt kasutada, kui lugejateks pole erialainimesed. Eelistatud on loobuda juriidilisest põhjalikkusest ning hoiduda ülekomponeeritud süntaksi- ja võõrsõnaderohkest kanseliit-žargoonist, mille kasutamine on raskesti mõistetav.

Kirjuta lühidalt ja lihtsalt

Veebilugeja on kärsitu. Nii on juba hästi läinud, kui teksti algusest loetakse 200 sõna.

• Mida rohkem on tekstis tegusõnu ja vähem nimisõnu, seda kergem on teksti mõista. Tegusõnad on konkreetsed, nimisõnad abstraktsemad.
• Aktiivset ja otseütlevat kõneviisi on kergem mõista, kui passiivset. Aktiivses kõnes on rollid ja tegevused selgemad (asutati asemel kasuta (meie) asutasime).
• Üldisele jutule eelista konkreetsust, too näiteid.

Lühikesi lauseid ja kõigile arusaadavaid sõnu kasutades läheb vähem auru teksti protsessimise peale. Kõik see jätab ka inimlikuma ja soojema mulje, kui kuskilt kõrgusest abstraktselt kõnelev anonüümne instants.

Samas tuleb jälgida, et tekst liiga lobisevaks või üleolevalt lodevaks ei muutuks. Soliidsemates asutustes võiks kõne ju ikka vastav olla ja spetsiifilisemate teemade puhul sobib erialakeel. Iga tekst ei olegi igaühele mõeldud.

Lühiduse tagamiseks tuleb olla armutu. Meetod on selline: Kui esialgne kaunis ja põhjalik tekst on valmis, hinga korra sügavalt sisse-välja, suru huuled kokku ja toimeta tekst poole lühemaks. Kui tahad eriti head tulemust, unusta tekst paariks päevaks, võta seejärel uuesti ette… ja viska veel kuni pool teksti välja. Nüüd on mõtte puhas essents käes.

Hea tehnika tekstide loomulikkuse tagamiseks on kõva häälega teksti ettelugemine. Kui miski kõlab ebaloomulikult, siis nii see ongi. Kohenda!

Ingliskeelse teksti kirjutamiseks on olemas abimees Hemingway Editor.

Oluline ütle ära kohe alguses

Kokkuvõte ja kõige tähtsam ütle kõige enne – laiem selgitus tulgu hiljem. Allapoole ei pruugi lugeja tekstiga jõuda ja siis jääks su oluline tekstiosa lugemata. Lisaks annab selline ülesehitus aimu järgnevast tekstist, lugeja teab, mis teda ootab. Võimalusel pane ka lauses ja lõigus oluline algusse.

Kirjuta pealkiri, mis võtaks sisu lühidalt kokku

See teeb lugejale selgeks, kas ta peaks edasi lugema või ähvardab teda ajaraisk. See kehtib nii artikli, alalehe, kui terve veebi kohta. Lugeja jääb tõenäoliselt su lehte edasi uurima, kui kohe avavaates lausega ära mainid, millega tegutsed, kuidas aidata saad ja mis on su eelis.

Lisa teksti märksõnu, mis lugejat kõnetaksid

Teksti skaneerides otsib lugeja märksõnu, mis teda kõnetaksid ja tekitaks huvi edasi lugema. Märksõnad huvitavad ka Google’i otsimootorit. Seepärast peaks oluline teemakohane märksõna kindlasti pealkirjas esinema. Sisutekstis võiks see olla umbes 5 korda.

Märksõna peaks olema kindlasti selline, mida inimesed reaalselt kasutavad, mitte ametlik või teaduslik väljend.

Liigenda tekste

Liigendamine on väga oluline. See teeb teksti kergeteks ampsudeks, mida on mõnus haugata. Tekst on nö navigeeritav – lugeja saab vahepealkirju skännides kiire ülevaate kogu tekstist. Vajadusel saab ebavajalikest osadest kiirelt üle hüpata, ilma et allpool oluline märkamata jääks.

• Pealkirja järel võiks olla mõnerealine sissejuhatus. See laiendab pealkirja ja annab aimu, millest täpsemalt juttu tuleb.
• Kirjuta 3-5 lauseliste lõikudena, igaühes üks mõte.
• Kasuta vahepealkirju, mis loovad sisule struktuuri ja annavad lihtsa ülevaate. Kolme lõigu järel võiks juba olla uus vahepealkiri.
• Loetelud eristavad ruumiliselt samaliigilisi elemente:
• Bullet-listi kasuta siis, kui elementide järjekord pole oluline
• Numbritega listis on järgnevus oluline
• Olulised sõnad või fraasid võib muust tekstist esile tõsta näiteks rasvase kirjaga.

Paku edasisi tegevusi

Kui tekstiga töötamine on läbi, siis mis edasi? Lugejale saab pakkuda erinevaid tegevusi, mis kaasavad teda otse või kaudsemalt sinu eesmärgi täitmisse:

• Põhiteksti laiendav info: faktikastid, infograafika, joonised jms.
• Lisaviited ja artiklid samast teemast.
• CTA (call-to-action) – nupp või link, mis viib ostma, tellima, pakkumist küsima vms.
• Link peab olema alati iseseisvalt, ilma kontekstita arusaadav. Lingiks tehtud tekst peab lugejale andma infot, mis lingist avaneb (veebilehe või dokumendi nimi, mitte lihtsalt “siin”). Sellest on abi ka otsimootoritele ja ekraanilugeritele. Lisa link võimalusel lause lõppu, sest oma erineva väljanägemise tõttu eksitab see muidu lugemist.

Kokkuvõte

Kõik need nipid käivad tegelikult ka näiteks suulise teksti, esinemise, videote jms kohta. Igasugune väljendus on arusaadavam, kui see arvestab publikuga. Peamine on olla konkreetne, st:

• lühike
• lihtne
• asjakohane
• sisutihe
• struktureeritud
• eesmärgipärane

Sellisel kompaktseks vormitud sõnumil on suurem tõenäosus kiirelt kulgevas maailmas läbi lüüa, kui hajusal, pikal ja üldisel sisul.