MySpace asemele on tulnud Facebook, kiirete iseilmutavate Kodakite asemele Instagram, ajaleheväljalõigete asemel on nüüd ‘veebiväljalõiked’ Pinteresti näol (kuigi pikki artikleid siia siiski veel salvestada ei saa), professionaalid suhtlevad LinkedIn’is ning MSN Messengeri asemel on SnapChat – eelnev on ainult lühike nimekiri põhilistest asjadest, mida inimesed iga päev kasutavad nii omavaheliseks suhtluseks kui ka toodete ja teenuste uudistamiseks. See omakorda teeb antud vahenditest mitte ainult meeletult võimsad turundustööriistad, vaid on suurepärased just igapäevatöö korraldamisel. Ja nad on tasuta! Siiski ei oska või ei taha suur enamus tänapäeva ettevõtetes töötavatest inimestest neid kanaleid firma sees kasutada ning ettevõtted ise ei oska neid vahendeid enda jaoks tööle panna. Hiljutine McKinsey raport leidis, et ettevõtted, kes on digitaalselt küpsed ning ettevalmistunud (ehk siis kõikide tasemete töötajad kasutavad sotsiaalmeediat ka igapäevatöös ning selle kaudu on neist tegelikult saanud ettevõtte brändi esindajad), saavad kuni $1.3 miljardit (sic!) ärilist väärtust ja kasu aastas just tänu sellisele tegevusele. Näiteks Dell suutis oma Twitteri kontot kasutada nõnda kavalalt müügitegevuse genereerimiseks, et nad teenisid puhtalt selle platvormi pealt saadud klientidelt $3 miljonit müügitulu.
Kuidas see kõik igapäevatöös välja võiks näha?
Facebook: ettevõtte siseselt saab luua kinnised grupid, kus töötajad saavad jagada oma osakonnale vajalikku, põnevat ja harivat infot. Kuna ka vabal ajal veedetakse selles keskkonnas nagunii päris palju aega, siis muutub ettevõtte sisese suhtluse ja info jagamise leht peagi harjumuspäraseks kohaks, kus käia uudistamas, selle asemel et näiteks ettevõtte intranetis vestlust arendada.
LinkedIn – looge oma ettevõttele profiil, millele teie töötajad saavad linkida oma isikliku profiiliga – see loob teie ettevõttele võrgustiku ning kui töötaja peaks lahkuma, jäävad teie ettevõtte nimi ja profiil tema CV’sse ilusti alles ja potentsiaalsetele huvitatutele nähtavaks.
Kasutage Twitterit – tänu oma lühikesele säutsumise formaadile saab siin edastada huvitavaid infokilde või kavalalalt hashtag’e kasutades hoopis terve kampaania läbi viia. Kui teie töötajad õpivad neid kasutama, hakkavad ka nemad kampaaniainfot just läbi enda võrgustike levitama ning teie info jõuab veelgi suurema hulga potentsiaalsete klientideni. See on väga oluline, kuna uue kliendi jaoks võis infot jagada nende enda tuttav, kes töötab teie ettevõttes – see tõstab brändi usaldusväärsust, sest taolist sõbra kaudu tulnud reklaami nähakse vähem spämmina.
Pinterest – kui teie ettevõttel on tootekataloogid, siis tooge (ilusad!) pildid nendest siia ning kategoriseerige ja kirjeldage neid, säilitades tootja või edasimüüja (enda) nime. Näiteks ISKU on seda kavalalt teinud – tavainimesed või ka nende enda ettevõtte töötajad, kes soovivad saada inspiratsiooni näiteks oma uue magamistoa jaoks, on üles leidnud just nende kaunid toote- ja interjööripildid ning salvestanud koopiad ka enda ‘vihikutesse’ kust need siis omakorda üha suurema hulga inimesteni jõuavad. See aga tähendab omakorda suuremaid müüginumbreid.
Instagram – ülimalt popp just noorte kasutajate seas, Instagram lubab teha kiire foto või lühikese video, selle filtriga ära tuunida ning jagada seda mitte ainult Instagrami enda platvormile vaid kohe ka Facebooki ja Twitterisse – nii jõuab see suurema hulga inimesteni väikesema vaevaga.
Juhul kui teie ettevõtte töötajad oskavad neid vahendeid ka igapäevaelus kasutada on nad nii teie suurepärased esindajad digimaailmas kui ka paremad nõustajad teie klientidele. Näiteks USA’s saan ma minna Apple poodi oma telefoniga, skännida sellega sisse esemete koodid, mida tahan osta ja siis maksan telefonis nende eest oma Apple kontoga ära. Kõnnin poest välja ja ma ei ole mitte ühegi inimesega rääkinud ning sooritasin ostud siiski poes ja sain esemeid oma silmaga näha ja käega katsuda – anonüümne digimaailm kohtub päris poega. Otseloomulikult oskavad Apple enda töötajad seda mulle soovitada ja selgitada, kuidas see kõik käib, ükskõik, mis osakonnas nad siis ka tööd ei teeks. Kui ma näen Twitteris linki mingile lahedale uuele tootele või raamatule, siis tuleb mul ainult sellele vastata kasutades hashtag’i #AmazonCart– ja juba ongi ihaldatud ese minu Amazoni ostukorvis. Nüüd tarvis vaid maksta ning oodata – ja seda ilma isegi üheski internetipoes käimata! Taoliselt võiksid näiteks e-poodide töötajad oma tööandjat välja reklaamida.
Selleks, et taolised sotsiaalse integreerituse vahendid ettevõtte jaoks kasumit hakkaks tootma, tuleb kõiki seniseid protsesse ja metoodikaid ümber kujundada, vähendada ettevõtte sisest hierarhiat ning luua omavahelise usalduse kultuur (kus ettevõtte usaldab oma töötajaid sotsiaalmeedia kaudu suhtlema). Kui see kõik tundub miskipärast kauge tulevikumuusikana, siis tasub ennast statistikaga kurssi viia: juba praegu toimub ka Eestis üha enam suhtlemist internetis, meie noor põlvkond on vägagi kursis uute globaalsete suundadega ning tarbijakäitumisega ja läheb sellega järjest enam kaasa – see on paratamatu ning juhtub kiiremini kui oodata oskaksime.
Järgmine kord kirjutan pikemalt sellest müstilisest uuest asjast Eesti turunduses – hashtagist – ja kuidas seda enda jaoks hästi ära kasutada.
Pildid nagu ikka meie Pinteresti lehelt.
