Gutenbergi sisuredaktorist oleme varem põhjalikult kirjutanud WordPressi koolituse artiklisarjas ning seekord jõuame konkreetse näite ja selle analüüsimiseni. Mida tähendab olemasoleva WordPressi lehe Gutenbergile üle viimine ja mis kasu sellest võiks olla?
Etteruttavalt võib öelda, et kõige suurem edasiminek on kindlasti haldusmugavuse ja paindlikkuse oluline paranemine – seda näitas ka Ganttic.com veebilehe kogemus. Pärast Gutenbergile üleminekut näeb haldusvaade välja väga sarnane külastajavaatele, mis muudab halduse lihtsaks ja intuitiivseks. Samuti saab lehe jaoks arendatud plokkide kombineerimisel luua lõputul hulgal erineva ülesehitusega lehti ja plokke, mis võimaldab veebilehel ettevõtte muutuvate vajadustega kohaneda ilma lisaarendusteta.
Kuna Gutenbergile üleminek tähendab praktiliselt veebilehe uuesti arendamist, siis on võimalik töö käigus parandada ka senise veebilehe tehnilised probleemid. Ganttic.com-i puhul vähenes oluliselt pluginate hulk, parandatud said kõik standarditele mittevastavused koodis ning märksa rohkem sai tähelepanu ligipääsetavus. Veebilehe kiirust Gutenbergile üleminek iseenesest ei paranda, kuigi vahel on võimalik lehe uuesti üles ehitamise käigus siiski üht-teist paremini optimeerida.
WordPressi leht ilma Gutenbergita?
Alustada tuleb aga siiski veidi kaugemalt. Nimelt on Gutenberg alates WordPress 5.0-st vaikimisi sisuredaktor ehk siis ametlikult peaksid kõik sellest uuema WordPressi versiooniga (hetkel uusim versioon on 6.2) lehed kasutama Gutenbergi – mis üleminekust me sellisel juhul räägime? Kuidas need veebilehed toimivad, mis ei kasuta Gutenbergi?
2018. aastaks, kui Gutenbergi redaktor oma esialgsel kujul valmis sai, nõudis kaasaegne veebidisain juba ammu plokkidest koosnevat lehe ülesehitust, layout’e, kus osa sisust on kõrvuti jm tänapäevaste veebilehtede elemente. See tähendab, et kuigi WordPress ise sellist sisuhaldust ei toetanud ja klassikaline redaktor võimaldas lisada vaid tavapärast tekstisisu vaheldumisi piltidega, olid teatud lahendused juba ammu välja kujunenud. Põhiliselt kasutati erinevaid page builder pluginaid (nt Elementor, Visual Composer jms) või siis lisati haldusest vajalik sisu Advanced Custom Fields plugina abil loodud väljadesse ning loodi vajalikud layout elemendid ainult lehe külastaja vaates.
Nagu uute asjadega tihtipeale ikka, tekitas ka Gutenberg esialgu skepsist ja tõsi ta on, et paljude uute lahenduste esimesed versioonid kipuvad olema pigem ebastabiilsed ning nende kasutuselevõtuga tasub pigem veidi oodata. Samuti eeldab Gutenbergi plokkide arendamine märksa rohkem tööd, kui näiteks Advanced Custom Fields väljadest päritud sisu kuvamine, rääkimata siis valmislahenduste kasutamisest nagu page builder pluginad. Gutenbergi plokid on kirjutatud Reactis, mis ei ole paljudele WordPressi arendajatele ilmselt väga kodune raamistik ja eeldab seega enda selleteemalist koolitamist. Ja kui tahta, et leht näeks haldusvaates välja võimalikult sarnane kasutajavaatele, siis tuleb plokk arendada justkui kaks korda – üks versioon haldusesse ja teine külastajavaatesse.
Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on küllaltki loomulik, et paljud WordPressi arendajad otsustasid isegi siis, kui Gutenberg WordPressi n-ö põhipaketti lisati, kasutada edasi varasemaid meetodeid. Lehele lisati Classic Editor plugin, et Gutenberg välja lülitada ning jätkati samu praktikaid, mis olid juba omaseks saanud. Nii kasutavadki umbes pooled hetkel Redwalli hooldusteenuses olevatest WP lehtedest veel mingit muud sisuhalduslahendust, mitte Gutenbergi, kuigi me ise ühtegi uut lehte mingile muule lahendusele enam ammu üles ei ehita.
Olgu öeldud ka, et Gutenbergi-eelsetel lahendustel ei pruugi iseenesest midagi viga olla. Kui leht on korralikult tehtud, siis töötavad nad väga hästi ja kui haldaja jaoks on muutmisvõimalused piisavad ning lehega mingeid probleeme ei ole, võib rahulikult ka olemasoleva lehega jätkata. Kui aga leht enam nagunii kõigile ettevõtte vajadustele ei vasta või ilmnevad mingid tehnilised probleemid, mis vajavad suuremaid arendustöid, tasub ühtlasi kaaluda ka üleminekut Gutenbergile.
Siiski tuleb arvestada, et Gutenbergile üleminek tähendab, et suur osa veebilehest tuleb arendada täielikult uuesti ka sel juhul, kui külastajavaates võiks esialgu kõik täiesti samasuguseks jääda. Olemasolevalt lehelt saab kindlasti komponente taaskasutada (sõltuvalt veidi sellest, missuguse kvaliteediga on kood), näiteks menüüd, jalus, arhiivivaated, kuid töömahu ja seega maksumuse mõttes tuleb arvestada üsna samas suurusjärgus kuluga, mis läheks uue veebi arendusele (uue lehe puhul lisanduvad muidugi suuremas mahus kulud ka teistele töödele, nt analüüs, disain, projektijuhtimine). Kindlasti on tegu aga suure sammuga tänapäevasema veebilehe suunas, mis toob kaasa palju eeliseid.
Gantticu veebiuuenduse plaan
Ganttic tegeleb ressursside planeerimise tarkvara müügiga. Nende klientideks on ettevõtted üle maailma, esindatud on üle 50 erineva tegevusvaldkonna, tarkvara kasutab üle 20 000 kasutaja ning planeeritud on üle 350 000 projekti. Seega on veebileht Gantticu jaoks oluline visiitkaart ja müügikanal, näidates ettevõtte professionaalsust ja tutvustades oma toote parimaid külgi. Veebilehel on ka mahukas blogi, kus avaldatud artiklites tutvustatakse ettevõtte kliente, jagatakse infot Gantticu uuenduste kohta ning antakse nõu erinevatel töövoo planeerimisega seotud teemadel.
Ganttic.com veebileht on väga tänapäevane, dünaamiline ja visuaalselt mõjus veebileht. Kujunduses on kasutatud ohtralt animatsioone ja interaktiivseid elemente ning see jätab külastajale väga värske ja kaasaegse mulje.
Ganttic pöördus algselt meie poole sooviga tellida hooldusteenust. Pakume uutele hooldusteenuse klientidele alati ka võimalust teha kõigepealt tehniline audit ning selle käigus ilmnes veebilehel tehnilisi probleeme. Lehel oli palju uuendamata pluginaid, samuti pluginaid, mille vajalikkus ei olnud kindel, esines mõningaid probleeme koodi kvaliteedi, ligipääsetavuse ning turvalisusega. Oli lehti, mida ei kuvatud väiksematel ekraanidel korrektselt. Suureks mureks oli veebilehe kiirus. Samuti soovis klient teha veebilehe sisus ja ülesehituses muudatusi, mis eelneva lahenduse korral ei olnud võimalik.
Kuna muudatusi ja parandusi tuli nagunii teha, otsustas klient investeerida ka Gutenbergile üleminekusse, hoolimata sellest, et veebidisaini muudatused olid minimaalsed. Seega alustasime tööd täiesti uue arendusveebi loomiseks, mis näeks välja olemasoleva lehega identne (v.a sisumuudatused, mida klient soovis ning mõned väiksemad disainiga seotud parandused, mille ise välja pakkusime), kuid kasutaks ära Gutenbergi eeliseid. Töö käigus plaanisime parandada ka olemasoleval veebilehel esinenud tehnilised probleemid.
Haldusmugavus
Gantticu veebilehe disain on küllaltki keeruline ja standardsed page builder’id vajalikke funktsionaalsusi pakkuda ei suuda, seega kasutati vanal veebilehel plokkide sisu haldamiseks ACF-i. Selle abil loodud haldusvaade oli üsna selge ja arusaadav, kuid täiesti erinev sellest, missugune plokk kasutajavaates välja nägema hakkab.
Gutenberg võimaldab aga kuvada halduses väga sarnast pilti sellele, mida külastaja veebilehel näeb ja tekstid on enamasti muudetavad lihtsalt neile haldusvaates klikkides.
Lisaks on paljudel juhtudel võimalik plokke lisada üksteise sisse ja luua nii lõputul hulgal erinevaid kombinatsioone. Piltidel näidatud ploki puhul näiteks on vanas veebis võimalik sisutulpa lisada üks kindla taseme pealkiri, tekstilõik, mida saab vormindada ka näiteks loendiks, ning link, millest tekib külastajavaates nupp. Seevastu uues veebis on võimalik sisutulpa lisada kõikvõimalikke kombinatsioone pealkirjadest, lõikudest, loenditest ja nuppudest, näiteks lisada mitu nuppu üksteise kõrvale, muuta pealkirja taset jpm. Samuti on võimalik elementide järjekorda muuta.
Paindlikkus
Gutenbergi-põhine lahendus võimaldab võrreldes vana veebilehega palju suuremat paindlikkust ka plokkide taustavärvide ja ülesehituste osas. Võtame näiteks avalehe ploki “A more efficient world”.