Jäta menüü vahele

Blogi

Investeerisid uude kodulehte tuhandeid eurosid? Ära lase sisuhaldusel seda investeeringut nullida

Kuidas mitteteadlik sisuhaldus rikub veebilehe disaini, kiiruse ning WCAG ja GDPR-i nõuded? Vaatame otsa levinud vigadele ja toimivatele lahendustele.

Kadi Mõttus

•

Sissejuhatus

Kujuta ette olukorda, et oled investeerinud tuhandeid eurosid uue veebilehe arendusse. Protsess on olnud põhjalik ja tulemus viimse detailini läbi mõeldud. Valminud koduleht pole mitte ainult visuaalselt kaunis, vaid ka kiire, turvaline ning suurepärase loetavusega. Sisu on hästi liigendatud ja leht mugavalt ligipääsetav igale kasutajale. Vaatad uut kodulehte uhkusega – suur töö on tehtud ja kõik on saanud täpselt nii, nagu olema peab!

Kuid seejärel saabub reaalsus. Vaid mõne kuu möödudes selgub, et esialgsest kodulehest pole enam kuigi palju alles jäänud. Mis siis vahepeal täpsemalt juhtus ja kuidas oleks saanud seda ära hoida?

Koduleht on pidevas muutumises

Kõige olulisem on mõista, et niipea kui kodulehele hakatakse lisama sisu, lakkab see olemast staatiline. Siis pole enam kasu sellest, kuidas ja mis kunagi sai veebilehe loomisel lisatud. Koduleht muutub pidevalt – iga postitus, uus pilt ja nupp mõjutavad tervikut. Kui sisu haldamisel puuduvad selged reeglid ja baasteadmised, võib ka kõige professionaalsemalt loodud kodulehe väga kergesti ära rikkuda.

Me ei räägi siin vaid sellest, et veebileht kaotab oma esindusliku välimuse. Oskamatu sisuhaldusega võivad kaasneda ka otsesed vastuolud kehtivate seadustega, mille juriidilised ja finantsilised tagajärjed võivad olla ettevõttele juba kordades tõsisemad.

Loovus versus reeglid – miks on visuaalne identiteet oluline?

Tänapäeval pakuvad sisuhaldussüsteemid kasutajale tohutut loomevabadust. WordPressi puhul oleme oma blogiski tutvustanud Gutenbergi sisuredaktori eeliseid ning kirjutanud sellest, kuidas iga WordPressi suurema uuendusega lisandub sisuhalduritele uusi plokke ja paindlikkust. Seda vabadust saab veebis veelgi laiendada spetsiaalsete visuaalsete ehitajatega, millest tuntuim on kahtlemata Elementor.

Blogipostitus: mis on Gutenbergi plokk ja kuidas seda kasutada?

WordPressi haldamise artiklisarja teises osas uurime, missuguseid muutusi tõi WordPressi kaasa Gutenbergi sisuredaktori kasutuselevõtt.

LOE ROHKEM

Tohutud võimalused sisu vormindamisel kõlavad ühelt poolt küll ahvatlevalt (saab teha kõike nii, et arendajat polegi vaja), kuid teisalt peituvad seal suured riskid. Kas sisu hakatakse lehele lisama ja vormindama ettevõtte visuaalse identiteedi (CVI) järgi või hetkeemotsiooni ja sisestaja isikliku maitse alusel? Kui palju isiklik maitse-eelistus ühtib olemasoleva kodulehe käekirja ja stiiliga?

Ilma kindla raamistikuta toimetamine lõppeb reeglina sellega, et koduleht kaotab oma ühtse näo. Kui eri alalehtedel põrkuvad täiesti erinevad visuaalsed käekirjad ja kõnestiilid, ei kõnele bränd külastajaga enam tervikliku isiksusena. Selline killustatus mõjutab aga negatiivselt kogu veebilehe professionaalsust.

Veel üks plugin ei tee ju halba?

Võib juhtuda, et sisu sisestamisel soovib sisuhaldaja, et uus kampaania paistaks paremini silma. Selles pole iseenesest midagi halba. Küsimus on hoopis selles, kuidas seda teha.

Kuidas seda siis pahatihti tehakse? Tekst muudetakse erkpunaseks, taust kollaseks, võetakse kasutusele täiesti uus font, venitatakse bänneri pilt proportsioonist välja ja halvimal juhul paigaldatakse uus plugin või tehakse hoopis tehisintellekti abil koodi kirjutades (vaibkoodimine ehk vibe coding). Olgem ausad, kampaania paistabki rohkem silma, aga iseasi, kas just heas mõttes.

Mis sai brändiraamatust, millega disainerid nii palju vaeva nägid ning millele sai raha kulutatud? Ja mis veelgi olulisem: kas teadsid, et ka allalaetud, kuid mitteaktiivne plugin sisaldab endiselt endas turvariske ning ka neid peab pidevalt uuendama? Iga üleliigne plugin on potentsiaalne uks pahavarale. Tänapäeval, kus ka küberrünnakute läbiviimiseks kasutatakse üha nutikamaid tehisintellekti tööriistu, on veebilehe puhtus ülioluline. Nutikas on hoida pluginate arv minimaalsena ja eemalda koheselt kõik ebavajalik.

Olemasoleva kodulehe hooldus- ja haldusteenus

Oled hädas uuendustega? Ei, tea, kuidas seda teha või pole rahul senise teenusepakkuja kvaliteediga? Meie saame tulla appi!

Loe rohkem

Näide elust enesest

Oleme näinud olukorda, kus sisuhaldur lõi uusi sisulehti, kasutades selleks järjest erinevaid pluginaid. Kui see töötaja ettevõttest lahkus, ei jäänud tema töödest aga maha mitte mingisugust dokumentatsiooni. Kodulehe parema hooldatavuse ja tehnilise stabiilsuse tagamiseks eemaldati (esialgu näiliselt) ebavajalikud pluginad. Selgus aga, et antud tööde tulemusel oli osa sisulehti katki läinud ning osa tekstidest ja funktsioonidest täielikult kadunud. Vaja oli leida aega ja ressursse, et kõik jälle nullist üles ehitada. Loo moraal: jalgratta leiutamine sisu haldamisel ei ole alati otstarbekas.

Kuidas on võimalik sisuhaldusega ligipääsetavuse nõudeid rikkuda?

Euroopa ligipääsetavuse akti valguses on WCAG (ehk Web Content Accessibility Guidelines) nõuete täitmine muutunud paljude Eesti ettevõtete ja asutuste jaoks kohustuslikuks. Paljud aga ei teadvusta, et isegi kui agentuurist saab 100% ligipääsetava kodulehe, võib mitteteadlik sisuhaldur tekitada kodulehele juba esimesel päeval oma tegevusega nõuetele mittevastavusi.

Sagedasemad vead sisuhalduses

  • Pealkirjade hierarhia eiramine. Kasutatakse erinevaid pealkirjatasemeid (H2, H3, H4) pelgalt teksti suuruse või paksuse muutmiseks, mitte sisu struktureerimiseks. Kui õiget pealkirjade loogikat ei järgita, siis lõhkub see lehe ülesehituse, mistõttu ei suuda kodulehel olevat sisu ekraanilugerid korrektselt lugeda.
  • Kriitiline info pildifailis ilma alt-tekstita. Kui kampaaniabänneril olev tekst (nt allahindlused, kuupäevad, tingimused) laetakse üles pildifailina ning unustatakse lisada pildile alternatiivtekst (alt-text), ei saa seda infot kätte ei vaegnägijad ega ka Google’i robotid.
  • Puudulik kontrastsus. WCAG nõuete kohaselt peab teksti ja tausta kontrastisuhe olema piisav (tavatekstis vähemalt 4.5:1). Helehall või heleroheline kiri valgel taustal on paljudele loetamatu ning võib seadme kõrgkontrastses vaates üldse ära kaduda.

Seega, kui lased kodulehe teha ligipääsetavaks ja nõutele vastaks, kuid sul on ligipääsetavusest väheteadlik sisuhaldur, võib juhtuda, et mõne aja pärast on vaja taas sama tee läbi käia ning koduleht taas ligipääsetavaks muuta.

GDPR ja sisuhaldus

Meie kõigi lemmikteema – andmekaitse! Jah, ka siin saab sisuhaldur tekitada olukordi, kus ettevõttele tehakse ametlik ettekirjutus või määratakse trahv, kuna koduleht ei ole GDPR-i nõuetele vastav. Sageli arvatakse, et kui arendaja on privaatsustingimused veebilehele lisanud, siis ongi selle teemaga kõik. Tegelikult nii lihtne see ei ole.

Kolmandate osapoolte koodid ja skriptid

Mõnikord soovib sisuhaldur lisada lehele YouTube’i video, Google Mapsi kaardi või mõne turundustööriista (nt Meta Pixel või Hotjar). Selleks kopeeritakse lehele tavaliselt spetsiaalne väline koodijupp (iframe).

Siin aga on seaduse silmis vaja teha lisategevusi. Nimelt kõik sellised lisad nõuavad alati täiendavalt toimivat küpsiste haldurit (nt CookieBot või CookieYes). Kui kood kleebitakse lehele lihtsalt teksti vahele ilma õige tehnilise seadistuseta, võib hakata väline platvorm külastaja andmeid koguma kohe lehe avamisel. Andmed edastatakse enne, kui inimene jõuab küpsiste bänneril üldse mingi valiku teha. Tulemuseks on otsene andmekaitse reeglite rikkumine.

Isikuandmete kogumine turunduskampaaniates

Sarnane viga tehakse sageli uute ankeetide või vormide loomisel. Kui kampaania tarbeks luuakse uus kontaktivorm, tagasisideküsitlus või uudiskirjaga liitumise väli, unustatakse tihti andmekaitse reeglid.

Iga sellise vormi juures peab olema viide ettevõtte privaatsustingimustele. Lisaks tuleb olukordades, kus andmete töötlemise alus on vabatahtlik (nt uudiskirjaga liitumine), lisada nõusoleku linnuke. See peab alguses kindlasti olema tühi – külastaja peab selle ise ära märgistama. Kui need kaks asja unustatakse, on andmete kogumine ebaseaduslik.

Toimivad lahendused

Kuidas aga siis taltsutada loomingulist ja liiginnukat sisuhaldurit nii, et koduleht ei kannataks? Lahendus ei peitu õiguste täielikus ära võtmises, vaid selgete protsesside ja tehniliste piirangute paika panemises.

Lahendused sisuhaldusest tulenevate vigade minimeerimiseks

  • Sisu saab kodulehe lisada ainult plokkidega, millele on korrektsed stiilid juba eelnevalt lisatud. Üks võimalus (mida ka meie Redwallis kasutame) on luua sisuhalduses kohandatud plokid, kus kirjatüübid, värvid ja nupud on juba kooditasemel loodud vastavalt brändiraamatule. Sisuhaldur saab elemente vabalt kombineerida ja ümber tõsta, kuid tal puudub võimalus kogemata vale fonti või sobimatut värvi valida.
  • Õigetel kasutajatel õiged kasutajaõigused. Teine oluline samm on selged piirid ja protsessid – kas teadsid, et kõik kasutajad ei pea omama administraatori õiguseid? Tihti piisab sellest, kui sisuhalduritel on korrektsed kasutajaõigused. Toimetaja või autori roll tagab kogu vajaliku vabaduse teksti ja piltide lisamiseks, kuid hoiab ära võimaluse paigaldada juhuslikke pluginaid või muuta kodulehe seadeid.
  • Kirjalik juhend kodulehel sisu lisamiseks. Kolmas võimalus on tellida koduleht partneri käest, kes annab kodulehega kaasa ka sisuhaldusjuhendi. Seal võivad olla näiteks kirjeldatud, milliseid nuppe ja värvikombinatsioone tohib kasutada, kuidas struktureerida pealkirju või kuidas optimeerida pilte enne nende üleslaadimist. Juhendiga peaks alati kaasnema ka praktiline koolitus tiimile.

Kokkuvõte

Sisuhaldaja roll kodulehe eluea pikendamisel (või selle drastilisel lühendamisel) on oluliselt suurem, kui esmapilgul paistab. Oskamatu sisuhaldus ei riku ainult veebilehe kaunist visuaalset ilmet, vaid see võib tekitada ka tõsiseid turvariske, muuta kodulehe aeglaseks, halvendada positsiooni Google’i otsingutulemustes ning viia ka kodulehe vastuollu nii GDPR-i kui ka WCAG-nõuetega.

Soovid abi?

Räägime ja viime sinu mõtted ellu! Jäta meile oma kontakt ja Kadi võtab sinuga ühendust, et rääkida teie vajadustest ning ootustest.

Meile saab ka kirjutada info@redwall.ee ja helistada 776 9222.

Räägime?

projektijuht kadi

Lisalugemist

Samal teemal

seo ja ai otsing

Mis on saanud SEOst, kui ChatGPT vastab kõigele ise?

WordPress 7.0: muudatused ja riskid, mida peaks kodulehe omanik teadma
Kõik artiklid