Haldamisel on veebilehe positiivse üldmulje ja kvaliteedi tagamise juures suur roll. Agentuurilt on võimalik saada väga ilus disain ja kvaliteetne arendus, paigas võib olla ka sisustrateegia, kuid lohakas või läbimõtlemata haldus ei võimalda veebilehe täiel potentsiaalil ilmneda. Samal ajal on oskusliku haldamisega võimalik kvaliteetset muljet jätta ka tehniliselt tagasihoidlikul ja/või tehniliselt mõnevõrra aegunud veebilehel.
Õnneks oleme tänapäeval olukorras, kus veebisisu ei pea enam haldama lähtekoodist ja seega ei nõua sisuhaldus tingimata teadmisi programmeerimisest. See on võimalik tänu erinevatele sisuhaldussüsteemidele (Content Management System ehk CMS). Sisuhaldussüsteem on tarkvara, mis võimaldab sisu sisestada ja toimetada mugavas ja kasutajasõbralikus administreerimisvaates ning kogu sisestatud info jõuab CMSi kaudu veebilehel selleks ettenähtud kohta.
Kuigi programmeerimisoskus pole CMSide kasutamise puhul vajalik, on veebilehe haldamine siiski omaette töö, mis põhjalikult tehes võtab aega ja nõuab seda tegevatelt inimestelt tähelepanu ja täpsust. Kui ettevõttes on mitu töötajat, kes kodulehte täiendavad, tasub kokku leppida ühistes põhimõtetes.
Meie Redwallis anname iga valminud kodulehega kaasa projektispetsiifilise kirjaliku haldusjuhendi, samuti on hinna sees koolitus, kus meie spetsialist näitab olulisemaid haldusvõimalusi, samuti vastab tekkinud küsimustele. Sellega on eeldused loodud, et haldaja saaks meie loodud võimaluste abil veebilehte maksimaalselt hästi oma eesmärke silmas pidades ära kasutada, kuid kuidas see praktikasse rakendatakse, jääb kliendi enda otsustada.
Tihti takistavad katsetamist vähesed oskused ja/või enesekindluse puudumine sisuhaldussüsteemi kasutamisel ning soovime kasutajaid selles osas igakülgselt toetada. Meie loodud kodulehtede eesmärk on anda kasutajale tööriistakast, mida ta saab iseseisvalt (või vajadusel meie juhendamise abiga) vastavalt oma muutuvatele vajadustele võimalikult paindlikult kasutada.
Koduleht ei ole miski, mis tehakse ühe korra valmis ja jäetakse seejärel kuni järgmise suurema tehnilise värskenduseni saatuse hooleks. Eeldame tänapäeva maailmas, et info ettevõtte kodulehel on alati ajakohane ja korrektne ning kodulehe uuendamine on seega pidev protsess, mille efektiivsusest ja täpsusest sõltub palju.
Mõned artiklisarjas käsitletavad põhimõtted on üleüldised ja kasutatavad kõigis sisuhaldussüsteemides, kuid keskendume ennekõike WordPressile.
Miks WordPress?
WordPress on laialdaselt kasutatav sisuhaldussüsteem, mis loodi algselt blogipidamiseks, kuid on praeguseks kasvanud maailma kõige populaarsemaks kodulehtede loomise vahendiks (W3Techsi andmetel kasutab hetkeseisuga 43.1% olemasolevatest veebilehtedest WordPressi, 2. kohal oleva Shopify kasutusprotsent on kõigest 4.4%). Huvilised saavad WordPressi ajalooga põhjalikult tutvuda siin.
WordPressi populaarsusel on mitmeid põhjuseid:
- WP ise ja ka suur osa pakutavatest lisaprogrammidest on tasuta;
- avatus lisaarendustele – professionaalse arendaja abiga on võimalik lehele lisada pea kõiki mõeldavaid lisavõimalusi;
- palju sisseehitatud võimalusi sisu kuvamiseks;
- mugav ja paljude võimalustega haldussüsteem (kuigi vajab veidi aega ja pingutust, et seda kasutama õppida);
- tohutul hulgal kolmandate osapoolte pakutavaid lisaprogramme (ehk pluginaid), hetkel on neid kokku rohkem kui 50 000;
- valmisolek SEO efektiivseks kasutamiseks.
Viimasel ajal soovitame me suuremale osale oma klientidest just WordPressi, kui neil endil ei ole kindlatel põhjustel muid eelistusi. Enamasti jõuavad meieni just sellised ettevõtted, kellel on vajadus teatud erilahenduste järele, mis eeldab lisaarendusi ja abi erinevate lisaprogrammide integreerimisel, seetõttu on WordPress neile väga sobiv lahendus.
WordPressi miinused
WordPress on avatud lähtekoodiga sisuhaldussüsteem, mis on loodud ennekõike eesmärgiga olla sobiv võimalikult paljudele ja seega on erinevate lahenduste hulk muljetavaldav. Kuigi see on üks WordPressi populaarsuse põhjustest, võib see tavakasutajale väga väljakutsuvaks osutuda, sest võimalusi on peaaegu lõputult.
Veebipõhiste abimaterjalide toel on võimalik igal tavakasutajal oma WordPressi veebileht püsti panna. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et WordPressi puhul vastutab uuendamise ja lehe turvalisuse eest kasutaja ise – WordPress selles osas kasutajatuge ei paku. WordPressi enda ja pluginate uuendamine võib aga lehe ootamatult ära lõhkuda ja parandamiseks võib olla vaja ka koodis muudatusi teha. Seega on riskantne ilma tehniliste oskusteta püüda oma WordPressi lehega täielikult ise hakkama saada ja professionaalsest hooldusteenusest on lehe ajakohasena hoidmise juures suur abi.
Kellele ja miks veebilehe hooldusteenus?
Uus veebileht saab valmis ja siis pakutakse teile kohe hooldusteenust. Tekib küsimus, miks see vajalik on? Kas leht on kuidagi juba vigane ja läheb katki, kui seda pidevalt ei turgutata? Mida veebilehe hooldus üldse tähendab?
LähemaltSamal ajal on aga ka olukordi, kus WordPress ongi liiga võimalusterohke ning on turvalisem valida mõni selline lahendus, mis ei paku küll nii palju võimalusi, kuid on selle võrra ka lihtsam kasutada ja ajakohasena hoida. Näiteks pakub sellist lahendust eestlaste endi loodud Voog, millele on võimalik luua ka keerulisemaid erilahendusi (näiteks meie endi tehtud ELFi Loodustalgute või Endla teatri kodulehed), kuid mis on eesmärgilt ennekõike mõeldud lihtsamate lehtede stressivabaks haldamiseks ja sobib just selleks kõige paremini.
Oleme Redwallis aastaid olnud Joomla eestkõnelejad ja suur osa meie tehtud veebilehtedest kasutab endiselt Joomla CMSi. Joomla pakub võrreldes WordPressiga veelgi rohkem paindlikkust ja palju sisseehitatud võimalusi (nt mitmekeelsus, võimalus kasutada erinevatel lehtedel erinevaid kujundusi jne), mis on ennekõike head suurte ja keerukate veebilehtede haldamisel. Paljud Joomla plussid on aga WordPressiga sarnased – ka Joomla! pakub pea lõputult võimalusi lisaarendusteks, loodud on suur hulk valmispluginaid, paindlikke võimalusi pakkuv haldussüsteem jne.
Siiski oleme hakanud klientidele järjest enam WordPressi soovitama, sest kuigi Joomla haldussüsteemis on samuti olemas kõik võimalused sisu haldamiseks, jääb selle kasutajamugavus vähemalt praegu WordPressile oluliselt alla ja mõjub võrreldes WordPressiga keerulise ja pisut iganenuna. Huvilised saavad lugeda põhjalikku WordPressi ja Joomla võrdlust siit.
Eriti suure sammu haldusmugavuse suunas astus WordPress edasi 2018. aastal, kui anti välja WordPress 5.0 koos uue sisuredaktoriga, mille koodnimi on Gutenberg. Sellest tuleb põhjalikumalt juttu artiklisarja järgmises osas.
