Jaanika Bahvali ja Virgylia Soosaare näitused

Aparaaditehase Galeriide öö vol 12 raames on varakevadist ärevust ka meie korrusel. Redwalli kontoris avab Jaanika Bahval new-age’iliku savimaalide näituse ja koridori seintel möllab Virgylia Soosaar leidmaterjalidest assamblaažidega. Näitused jäävad Kastani tn poolse hoone II korrusel avatuks kogu kevad-suviseks hooajaks.

Allpool tutvustavad kunstnikud endid lähemalt.

Jaanika Bahval „Savigalaktikad“

Olen vabakutseline kunstnik, kes alustas oma kunstniku teekonda aastal 2018. Püüdes mõnda aega leida oma stiili läbi erinevate tehnikate, jõudsin ma ringiga tagasi savini, millele alguses liiga kiiresti käega lõin.

Savi kui materjal on mind alati köitnud oma võimega kõigeks saada. Savi on maaelement, säilitades planeedi elektromagnetilist energiat. Savi kutsutakse ka „maa nahaks“, sest kõik, mis läheb savist läbi, saab uueks ja puhtaks. On savisid, milles arvatakse olevat säilinud algne loomisenergia, puhas informatsioon elu loomisest.

Savi sümboolika võib kujutada ka ideid uuenemisest ja reinkarnatsioonist, kuna savi saab toores olekus korduvalt ringlusse võtta. See vihjab savi lõpututele võimalustele ja võimele kõike otsast alustada ning uuesti sündida.

Minu maalid on loodud läbi savivalamise tehnika, kus erinevad savivärvid ja pigmendid reageerivad ning segunevad omavahel, luues abstraktse väljenduse. Savimaalid on harmoonilised, huvitava ja kutsuva tekstuuriga, kõneledes vaatlejaga pigem õrnalt sosistades.

Näitus „Savigalaktikad“ on inspireeritud teadmisest, et savi eksisteerib ka kosmoses, näiteks asteroidid pidavat sisaldama savi.

Lisainfo: savimaalid.com

Virgylia Soosaar „Initium Novum“

Trashart on minupoolne uuestisünd maistele jäänustele ja prügile. Uus tärkamine läbi kunsti. Teosed sünnivad erinevatest tunnetest, mis mind valdavad sellel hetkel isiklikus elus või on reageering mingi meedia/ühiskondlikule olukorrale.

Kõikide tööde puhul on kasutatud jääke või prügi. Eriliselt armastan ma orgaanilisi/looduslikke jääke (kondid, suled, puukoor, sammal, kivid, liiv jne). Samuti inimtekkelised jäätmed (konservid, tehnika, kangad jne). Paljud tööd saavad mitu kihti värvi või tekstuuri ja lõplik valmimine võib aega võtta mitu kuud.

Kõik loomingus kasutatavad asjad satuvad minu juurde lihtsalt metsas või rannas jalutades, lõkkeasemelt, vanarauast… aga ka teiste inimeste poolt, kes on uskunud, et mina suudan neile asjadele uue elu anda. Ainsana on poest ostetud enamasti alused, viimistlusvärvid, efektid ja liimid. Kõik pahtlid ja värvid on enda ja teiste inimeste remondijäägid.

Autorist

Virgylia Soosaar, kunstnikunimega Viki on erinevatel valdkondadel olnud tegev vabakutseline kunstnik juba üle 25 aasta.

Õppinud Tallinna Kunstigümnaasiumis (restaureerimise eriala), Tartu kunstikoolis (KUKU ja kujundusgraafik) ja hetkel Tallinna Ülikoolis (kutseõpetaja erialal, lootuses saada kunagi õpetajaks).

Teinud käsitöö- ja kunsti teemalisi koolitusi üle 15 aasta. Selle raames avaldanud koostöös abikaasa Guidoga kaks raamatut: „Köitev köitmine“ (2013) ja „Raamideta papimaailm“ (2014).

Peamiselt töötab illustraatorina, maalib portselani Vikipesa nime all.

Varasemad trashart näitused:
2020 „Les dernies debout“ ühisnäitus, Tasku keskus, Tartu
2020 „Rursus“ isikunäitus, Kivi baar, Tartu
2021 „Rursus“ isikunäitus, Pelgulinna Rahvamaja, Tallinn
2021 „Metamorfoos“ isikunäitus, TÜMRI, Tartu
2021 „virgylia_trashart“ isikunäitus, Anija mõis, Harjumaa
Lisaks teinud mitu trashart/mixedmedia töötuba lastele, noortele ja täiskasvanutele.

Lisainfo: virgylia_trashart@Instagram

Pilte näitusest ja avamisest 01.03.2024